0
0
Ilmus Õhtulehes 4. november 2013
Mis sunnib naist peitma soengut kiivrisse ja ronima ATV selga, et mudastel radadel meestega võidu kihutada? «Sõltuvus sellest tundest! Ja pealegi on see meie pere ühine hobi – me võistleme abikaasa Androga koos,» selgitab Janne.
«Selline mõnus jutumärkides naiste rada, sai korralikult tööd teha!» naerab Janne Pärlin (41) laupäeval Aravete krossirajal, kui kaks tundi kestnud ränkraske võistlus «Põrguliste metsasõit 2013» läbi sai.
«Vägev! See on parim! Metsas meestega võidu ajada on mõnus, närv puhkab tegelikult,» on Janne ATV seljas möödunud tundidega rahul. Argipäeval töötab ta sekretärina ja tegeleb lilleseadega.
Läks poodi rollerit ostma, koju jõudus ATVga
Kaks ATVd on Pärlinite peres olnud nüüd viis aastat. 2009. aastal kevadel tegi Janne võistlemisega algust Jaanikese krossil. Abikaasa Andro alustas pool aastat varem. «Mõtlesin, et no kaua ma kõnnin järele ja vahin raja ääres – seal on palju hullem olla,» räägib Janne, miks ta otsustas ka ise võistlema hakata.
Kuidas Pärlinid niisuguse hobi otsa sattusid? Täitsa juhuslikult! «Läksime poodi mulle rollerit ostma, aga tulime koju hoopis kahe ATVga! Oli väga hea müügimees!» naerab Janne, sest ei tema ega abikaasa polnud kumbki varem ATVdega õieti kokku puutunud.
Mida aeg edasi, seda tublimaks lähevad võistlustel Janne sooritused. Viimaste sekka ta naljalt ei jää!
«Tavaliselt on nii, et kui mõni mees võistlema tuleb, siis on tema eesmärk: Jannele peab ära tegema! Ja kui nad saavad mulle ära tehtud, siis on päev korda läinud,» naerab Janne, et on kujunenud meessoost konkurentidele omamoodi etaloniks, kellest kõik ihkavad kiiremad olla.
Laupäevasel võistlusel oli Janne kümne võistleja seas viies.
Kas mõni kaasvõistlejatest on võidusõidu ajal Jannele ka kuidagi liiga teinud?
«Kui ma panin oma masina külge sildi «Naine roolis», tahtis kohe esimesel võistlusel Siimustis üks korvivend selga hüpata,» muigab Janne, et pärast selle loosungi väljariputamist soovisid mitmed mehed talle võistluste ajal miskipärast kukile ronida.
«Muidu ikka tegelikult hoitakse ja keegi ei tee liiga, ja eks ma ise olen ka viisakas… Kellega mul nii rinda pista, lasen ikka kiiremad mööda,» räägib Janne.
«Tunned hirmu, aga teed sõidu ära, sest sa pead.»
Kas ATVga kimades vahel õudne pole? Julge naine tunnistab, et hirmu tunneb ta võistluste ajal ikka: «Rannu karjääris on küll nii, et sa tunned hirmu, aga teed sõidu ära, sest sa pead tegema! Seal on üks koht selline, kus tuled väga järsust mäest alla ja sa ei näe ATV peal istudes maapinda enda ees. Sa lihtsalt lähed, nägemata, kuhu, sest sa pead minema.
Kõige suurem hirm oli muidugi Aravete rajal öösõit, kus ma nägin, et mehed ei saa oma masinatega enam mäest üles, ja ma mõtlesin, et mina pean ka ju kuidagi üles saama. Selleks hetkeks unustasin hirmu ära, aga tegelikult kartsin jubedalt.»
