0
0
Sõbrad kutsuvad teda Lotteks ja nii on ka tema garaaž ristitud “Lotte Garageks”, sest Lauren Braks (24) seostub sõpradele just Leiutajate küla Lottega – oma esimese aiatraktori ehitas ta juba 14-aastase noorukina ning tänaseks on tema inspiratsioonist saanud elu sisse neli aiatraktorit ja lugematu hulk muid leiutisi.
Ilmus ajakirjas Maale! 2018 kevadnumbris
Lauren Braksi viimase ehk neljanda isevalmistatud traktori kapoti peale on kirjutatud JCB ja Lotte Garage. JCB seetõttu, et kollaseks võõbatud keredetailid justnimelt seda marki masinaid meelde tuletab ja Lotte Garage seepärast, et sõbrad kutsuvad teda Lotteks, Leiutajate küla Lotteks, sest leiutamine on tema loomuses.
Auto ja moto foorumis on teema “Väike traktor, Põka ja projektid” Laurenil avatud juba 2009. aasta kevadest. Just siis alustas ta oma kõige esimese isevalmistatud aiatraktori ehitamisega olles ise toona kõigest 14 aastane nooruk.
Traktorite ehitus sai alguse tuttava aias seisnud poolikust projektist, kus oli raam ja rattad, autorolleri esi- ja tagasild. Nooruk tegi sinna roolisüsteemi, mootori puksid ja tõstis 20 aastat seisnud uueväärse mootori peale, paigaldas siduri, tegi ülekande kiiremaks ning mõned pikad päevad täis mõõtmist-keevitamist-ehitamist ning noormehel oligi täiesti töötav aiatraktor valmis.
Juba poolteist aastat hiljem alustas ta järgmise aiatraktori ehitamist täiesti nullist. Olemas olid Lada marki sõiduauto alt kitsamaks tehtud tagasild, käigukast ja 5.5 hobujõuline Neva MB1 mootor. Veidi inseneri mõtlemist, tööd ja ehitamist ning lühikese ajaga sai seegi traktor kokku laotud ja tööle rakendatud. Aiatöödeks oli sest masinast hea abimees, kellest väike õdegi rõõmu tundis, sest mis on veel ägedam kui järelkärus lehehunnikus kaasa sõita. Selle aiamasina mootor andis aga üks hetk alla. “Töristasin kolmanda käiguga, peaaegu tühikäigul tuli suurem auk, lülitasin teise käigu ja lisasin kergelt gaasi, käis hea raksakas ja mootor jäi vaikselt seisma, õli nirises ja keps oli läbi ploki tulnud,“ meenutas Lauren üht juhtumit, mis masinatega ette tulnud. Kuna kodused tööd vajasid toimetamist, aga vaba raha uue mootori jaoks nappis, paigaldas Lauren sellele ajutiselt vana Minski mootorratta mootori.
Edasi hakkasid Laureni mõtted liikuma aga juba neljaveolise aiatraktori suunas. Nii pani noormees oma kõige esimese traktori müüki ning asus oma kolmanda traktori ehitamise kallale. Pärast õnnestunud müügitehingut ostis ta Tööriistamarketist 200 kuupsentimeetrise ja 6.5 hobujõulise mootori, mis esialgu leidis kasutust Põka number 2 peal kuniks Põka number 3 oma teostusjärge ootas.
Parim teooria on praktika
Ideest teostuseni kulus aga omajagu aega ja ettevalmistusi ning lisaks oli Põka number 2 tubli abimees olnud juba neli aastat. Projekt neljaveoline Põka number 3 algas vana Žiguli ja 700se Volvo sõiduauto sildadest. „Seekord siis vähe tummisem masin. Pööramine hakkab toimuma liigendiga, nagu oma väike T-150,“ teavitas Lauren 2014. aastal foorumikaaslasi uuest projektist.
Ja nagu Laureni puhul kombeks – parim teooria on praktika. Nii sättiski ta sillad õue peale paika ning hakkas sildade vahele raami välja nuputama. Esmalt tuli tal Volvo sild kitsamaks teha ning seejärel juba asuda torudega kaht silda omavahel ühendama, kuid seekord keskelt liigendiga, milleks sobisid Transporteri šarniirid. Kaalujaotusele plaanis ta käigupealt mõelda. „Eks ole näha, kuidas sarniirid vastu peavad, keskliigend peab olema tõepoolest keskel, sildasi annab ju vajadusel liigutada. Sildasi keerutades tundub, et ülekanded klapivad,“ kirjeldas ta foorumis. Varasemate tööde puhul siinkohal detailidesse ei lasku, sest tänaseks päevaks on Laureni hoovis töötamas juba ka silmailu pakkuv Lotte Garage Neljas mudel.
Kui ka aiatraktor number kolm oli oma kolm aastat oma noort peremeest tublilt teeninud, tekkis Laurenil taaskord vajadus veelgi suurema ja võimsama masina järele. Möödunud aasta hilissügisel tajus ta, et see liigendiga kergekaaluline traktor jääb metsas puude tegemisel lahjaks. „Järgi lohises üks suuremat mõõtu kasepalk ning kui ma nokk püsti kraavipõhjast temaga välja tulin, väändus tagumine raamiots ära, natuke abi vintsist ning raam oli taas sirge ja töö jätkus. Peale seda on ta jäänud kergemate tööde jaoks ning ehitama sai hakatud vähe tummisemat riistapuud,“ kirjeldas ta.
Uue ehk neljanda masina ehitamisega tegi ta tasapisi algust juba eelmisel kevadel, kuid sai aastatepikkusele kogemusele tuginedes uue traktori tagaveolisena sõitma juba kolme nädalavahetuse jagu tööga. Laureni sõnul peab iga projekt olema eelnevatest parem. „Olemas oli üks vana heinaveo käru, millel olid UAZi sillad all. Alustasingi tagasillast, mille tegin kitsamaks. Traktori laiuse andiski esisild – nimelt on UAZil üks käis lühem ning teine pikem. Kitsamaks on tehtud see pikem pool, ehk tekkis kaks lühikest käist ning poolteljed on mõlemad lühikesed,“ rääkis Lauren. Leiutaja lisas, et tagasillal on võetud mõlemalt poolt nii palju maha, et diferentsiaalikorpus oleks keskel, poolteljed on keevitatud otstest rummu flantside külge. Sillatorust on tükk välja lõigatud, faasitud ja uuesti kinni keevitatud.
Raami materjaliks sai ta sugulase käest varasemalt trepiks olnud paksu seinaga nelikanttoru. Suur osa materjalidest ongi kõik kättesaadavast vanarauast ehitatud. Raami tegi ta taaskord töö käigus.“Ma ei ole mitte ühtegi asja niimoodi teinud, et joonistaks paberile midagi ette. Suvaliselt silla mõõtude järgi hakkasin tagant ettepoole tulema ja raami kokku laduma,“ märkis leiutaja. Kõik keevitamistööd on ta juba noorukist peale teinud ise – keevitamisega on Lauren juba lapsepõlvest saati sina peal. Vanaisa eeskujul, kes on eluaeg keevitaja olnud ja näpunäidete järgi hakkas ta juba 13-aastaselt iseseisvalt keevitama ning hiljem läks suisa ametit õppima, kuid töötab täna keevitaja asemel hoopis kaubaauto juhina.
UAZi velgedele tellis ta Lätist rehvid. „Rehvid on küll tunduvalt madalamad kui UAZi orginaalid, aga 15 tolliste kalasaba tüüpi rehvivalik pole just hiilgav. Samas pole ka midagi hullu, ikkagi kõige paremad rehvid, mis mul kunagi ühelgi projektil olnud ning porilauad on varuga, et oleks võimalus kõrgemale rattale,“ jutustas Lauren.
Neljandal projektil on juba ka stiili
Viimase traktori puhul on ta juba veidi rohkem rõhku ka välimusele pannud. „See on mul esimene, millel kapott on!“ sõnas ta naerdes ja keeras summuti toru küljest ära, et kapoti alla näidata. Ka keredetailide tegemine käis sarnaselt raamile: jupikaupa lõikas plekki välja ja hakkas külge sobitama. „Jalg jäi ratta ja raami vahele, oleks jalaluu äärepealt murdnud, siis pidin kiirelt tagumised porilauad tegema. See on nüüd esimene traktor, mille kohta mu emagi ütles, et sel on stiili ja väljanägemistki, sest ma ei ole eelnevalt ühegi traktori puhul välimusele rõhku pannud,“ lausus ta.
Kapoti alt ilmus aga hoopis isetüüpi jõuallikas. „Mootor on veoauto külmikuagregaadilt pärit Kubota Z400, väljalase aastast 1998 ning oli sel ajal üks väiksemaid diiselmootoreid seeriatootmises. Kaks silindrit, 400 kuupsentimeetrit ja 10 hobujõudu,“ tõi Lauren välja. „Käivitub ja käib nagu Jaapani päritolu diisel ikka, mõnusa podinaga ning küttekulu lööb naeru näole – kui talvel pidevalt gaas põhjas lund nügida, oled väga kõva mees kui liitri tunnis läbi põletad. Ühel viietunnisel metsategemise päeval lõksus enamus aega tühikäigul ja läks 2 liitrit diislit,“ kirjeldas Lauren traktori südameelu.
Käigukast pärineb sõbra põllurallikalt, sõiduautolt Volkswagen Passat B3. „Diferentsiaal on kinni keevitatud. Kardaanid, mis muidu peaksid auto esirattaid vedama, panin sildasid vedama, et ülekanne aeglasem oleks. Sildasid veab üks pooltelg ette, teine taha,“ jutustas ta. Mootoril on orginaalis tsentrifugaalsidur ning ülekande aeglustamiseks on käigukast ja sidur ühendatud rihmaga. „Sidur hakkab haakima tühikäigult pööret tõstes nagu automaatkastiga auto, käike saab ilusti sõiduajal vahetada ning kohalt võib rahulikult teise või kolmandaga minna. Libisema hakkab ta päris suure koormusega ning seda on näha juba selle järgi, et kerge must toss on korstnast väljas. Täpselt nagu iga sidur, ei kannata see samuti pikalt libistamist, sõiduajal on häälest kuulda, et nüüd hakkab väheks jääma, siis on aeg käik alla vahetada,“ kirjeldas Lauren siduri tööd. Tegemist on põhimõtteliselt nagu poolautomaadiga, millega oskab ta sõnul pea igaüks sõita. Isegi tema 8-aastane sugulane saab sellega vabalt hakkama. Roolisüsteem pärineb UAZilt. Pidurisüsteem ja pedaalid pärinevad vanalt Žigulilt.
Neljanda projekti puhul on lisaks välimusele pannud Lauren veidi rõhku ka mugavusvarustusele. Iste pärineb T16 traktorilt, kuid padjad meisterdas ta ise sinna peale. Istme sisse paigaldas ta aga Volvolt päris istmesoojenduselemendi.
Traktor on töös nii suvel kui talvel
Talvisel ajal leiab traktor kasutust enamasti lumelükkamisel ja tihti käib ta sõbral abis jäärada lahti lükkamas. Sestap ongi traktor mõõtmetelt täpselt selline, et seda on võimalik auto järelkäruga transportida ning kaalu on sel umbes 400 kilogrammi jagu. Koduhoovis pealinna külje all Iru külas on väga mugav väikese traktoriga teha ära kõik kodutööd. Suurim abi on traktoritest aga Läänemaal Vatla külas asuvas maakodus, kus ta käib tihti küttepuid tegemas, niidab suuremaid muruplatse ja heinamaid ning rohkelt kasutust on ka järelkäru vedamisel.
Suvisemateks plaanideks on lumesaha asemele plaanis kopp ette ehitada. Sahagi tegi ta vanast kanalisatsioonitorust. Saha liigutamiseks ostis Lauren kõige odavama ATV vintsi. Sahk on keeratav ning selleks on kinnitused tehtud kardaaniristide ja tõmmitsatega. „Mida tahapoole ma saha kaldu lasen, saan koduhoovis niimoodi lund lükata, et muruservi üles ei keeraks.“
Päris nulleelarvega traktori ehitamine ei käi. Tarvis on olnud juurde osta veidi värsket toru ja plekitahvleid, sest päris kõike pole õnnestunud vanarauahunnikutest leida. „Selle traktori puhul ongi vist need Lätist tellitud uued rehvid kõige kallimad – ülejäänud osad on kõik kas endal kodust leitud või sõprade käest saadud. Kui enda töötunde mitte arvesse võtta, olen rahaliselt traktori ehitamisele ehk kolmsada eurot kusagil kulutanud,“ arvutas Lauren. Ta vihjas, et eks tal on veidi ka seda kogumisepisikut küljes, et kui kusagil mõnd metalljubinat või varuosa näeb, küsib endale, sest iial ei tea, mida millegi ehitamiseks jälle vaja on. Ta sõnas, et kui raha on vähe, tuleb asjad ise valmis teha. „Ma isegi ei tea, palju sellises mõõdus mõni Hiina päritolu traktor üldse maksta võiks.“ Iga projekt peab aga järgmisest parem olema ja aastate jooksul on Lauren tublisti õppinud ehitamise ja töötamise käigus. „Varasematel traktoritel ikka mõni jupp jälle kukkus küljest ära, aga viimase olen juba nii tugevalt teinud, et siin nii naljalt enam midagi ei lagune,“ sõnas ta. Lisaks kirele ise ehitada ja luua, armastab ta ka vanatehnikat restaureerida. Oma järjekorda ootavad hoovil kastiga Moskvitch ja vanakooli Nissan-marki kaheksakohaline buss.
VÄIKE NÄIDE LAURENI LEIDLIKKUSEST: „Murutraktorit on peale tööd vaja alt pesta. Sai tehtud selline kalluti. Sõidad väikse kaare kohale ja tõmbad raami jalani kaldu. Kergitab ja jätab murutraktori põhja umbes 45 kraadi alla – voolikupesu jaoks küll!“ kirjeldas ta kokku keevitatud abivahendit.
Kerge vaevaga järelveetav niiduk kuuris vedelenud vahenditest
Tihti tuleb ette, et Laurenil on vaja nii Iru külas asuva kodu juures tee ääri niita kui maakodus Läänemaal suuremaid heinamaid. Nii takseeris ta hindavalt oma kogutud vanakraami ja taaskasutusse rändasid kaks vana muruniitja vrakki ja nende mootorid. Põhimõtteliselt keevitas Lauren kaks muruniitjat kõrvuti kokku ja täiendas seda raamiga. „Taha tulid tagumised rattad muruniitja laiuselt, need panin üles-alla liikuma, et saaks suuremat rohtu kõrgemalt niita ja pehmemat tavaniiduki kõrguselt. Diisli tegin käru veopesaga ning täiustamist vajas ka väljaviske vabamaks tegemine. Terade vahe jäi viis millimeetrit ja riba vahele ei jäta,“ kirjeldas Lauren oma leiutist.
Ehkki niitmiseks tuleb seda aiatraktori järgi lohistada, mis tähendab, et kütust vajab suisa kolm mootorit, õigustab masin end Laureni sõnul igati. „Õnneks traktor ise ei võta suurt midagi, muruniitja mootoritel tundub ka piisavalt rammu olema, sest välja pole niitmisel surnud. Kord niitsin hektari üpris rasket rohtu ja küttekulu oli mõlemale mootorile poolteist paagitäit. Esimese ühe ratta lõikasin hiljem ära, et väljavise toimiks koheselt, peale seda võttis ka päris korraliku heinagi,“ rääkis Lauren.
