Miks leedukad kihutavad kui hullud?

admin
Read Time:1 Minute, 57 Second

„Top Gear Awards 2016“ raames NATO õhuväebaasis toimunud kiirendusvõistluse kõrval arutlesid eestlased ja leedukad liikluskultuuride erinevuste üle.

Ilmunud Delfi Fortes 7. oktoobril 2015

Turnee liikus autosid testides läbi Leedu üle kolmesaja kilomeetri, mille vältel jäi eestlastele tunne, et leedukad kiirusepiirangutest suurt ei hooli. Asulavahelisel teel, kus kehtib 50 kilomeetrit tunnis kiirusepiirang, on täiesti tavaline läbida see 70-80 kilomeetrise tunnikiirusega. Kiirteel, kus piiranguks 130 kilomeetrit tunnis, sõidetakse enamasti 140-150 kilomeetrise tunnikiirusega.

Kuna kõigil turneel osalevatele testiautodele on paigaldatud ka GPS-positsioneerimise seadmed, on korraldajal pidevalt ülevaade, mis auto kus liigub ja millise kiirusega. Et kohalikega tempot hoida ja järele jõuda, tuli ka eestlastel autoroolis gaasipedaali tugevamalt tallata. Viimaseks piiriks kiirteel tuli umbes 150-155 kilomeetrit tunnis. Õhtusöögil noomis turnee korraldaja kaht leedukat, kes kimasid kiirteel suisa 173 kilomeetrit tunnis, kuid eestlastele ütles, et olime korralikud ja probleeme pole.

Leedu Top Geari ajakirja toimetaja Lina Navickaite tõstataski just kiirendusvõistluse kõrvale teema võrdlemaks Eesti  ja Leedu sõidukultuuri.

Üks suurim erinevus eestlaste-leedukate vahel on muidugi see, et aeglasem auto tõmbab Leedus kaherealisel teel maantee serva, et tagant tulev kiirem saaks mööda ka juhul kui auto tuleb vastu – nii tekib hetkeks kaherealisest kolmerealine sõidutee. Lina sõnul on see tõepoolest välja kujunenud tava, et sõidutempot üleval hoida, kuid uute teede ehitustega püütakse nende olukordade tekkimist vältida seades teede keskele piirdeid.

Leedukate trahvisummad hoopis väiksemad

Eestlastele tundub, et leedulased ei hooli absoluutselt kiirusepiirangutest. Täiesti tavaline on vähemalt 20 kilomeetrit tunnis rohkem üle piirkiiruse sõita. „Jah, leedulased on kiire sõiduviisiga, kuid meie trahvid ei ole kiiruseületamise eest just märkimisväärsed,“ ütleb Lina. Tema sõnul pole Leedu seaduse ja trahvisüsteemi järgi 20 ühikut üle piirkiiruse mingisugune rikkumine – selle eest saab kohalik vaid suulise hoiatuse. „Keegi ei hooli sellest, trahvid on väga väikesed. Kuni 40 kilomeetrit tunnis üle piirkiiruse võib tuua vaid mõnikümmend eurot trahvi ja tavapäraselt politseinikud ei tee kiiruseületajatest väga väljagi.“ Kuuldes Eesti trahvidest, ajab Lina silmad suureks. „Sellisel juhul on Leedu ju autoga sõitmiseks suisa paradiis!“ Lina sõnul on aastatega leedukad maanteel veidi viisakamaks muutunud. „Varasemalt ei lubanud keegi sind ümber reastudes vahele ja oodates näiteks kõrvalteelt peateele keeramist ummikute ajal, võisid vanasti ootama jäädagi, et keegi sind vahele lubaks, nüüd on veidi viisakamaks muututud.“ Lina sõnul on Leedus olnud palju liiklusõnnetusi just kõrvalteelt peateele keeramistega, kuid nüüd on ristmike asemele ehitatud väga palju ringteid. „Ringteed on õnnetuste arvu oluliselt vähendanud,“ teab ta.

0 0
Happy
Happy
0 %
Sad
Sad
0 %
Excited
Excited
0 %
Sleppy
Sleppy
0 %
Angry
Angry
0 %
Surprise
Surprise
0 %

Lisa kommentaar

Next Post

„Volk“ veab lustlikult igasugusel maastikul nii peremeest kui vajadusel sõprugi

Et nii suvel kui talvel läbi looduse rüpe paremini kalastuspaikade ja metsloomade söödakohtade juurde jõuda, ehitas järvamaalane Kalev Simson omale internetis leiduvate videote eeskujul vahva lintidega agregaadi, kuhu järele paneb kas kelgu või ratastega vanni. Ilmus ajakirja Maale! 2016 kevadnumbris Kui Järvamaal Ambla alevikus elava Kalev Simsoni (56) juurde jõuame, […]