Töösipelgas, kes sai saha ette ja roomikud alla

admin
Read Time:4 Minute, 48 Second

Ilmus ajakirjas Maale! 2014

Kui me Järvamaale Imavere külla Keskvälja talu õuele jõuame, tervitab meid uhkes garaažis üks kummaline tööloom. Eesti keeli on ta sipelgas, kuid kõik tunnevad teda veomotorollerina Muravei. Peremees Andrus Üts on aga sellele töösipelgale pannud alla uhked roomikud ja ette veel uhkema lumesaha, nii et enam ei kujutaks ettegi, kuidas selle Sipelga abita küll kõik talutööd tehtud saaks.

Kui Keskvälja talu peremees Andrus Ütsil (42) pole juhtumisi töövahetus Põltsamaa päästekomandos, on mees ilmselt garaaži all mõne järjekordse leiutise kallal või murrab oma ümber kohandatud Muraveiga kodutöid teha.

Nõukogude võimu ajal olid suure kastiga kolmerattalised veorollerid Muraveid argipäevas üsna tavaline nähtus, kuid tänapäeval kohtab neid harva. Kõnealuse Muravei ostis Andrus aastal 1996 täisoriginaalina 3500 krooni eest. „See masin pole kunagi üle kuu aja lihtsalt garaažis seisnud,“ lausub Andrus, et 18 aasta jooksul on rolleril pidevalt kasutust olnud.

Sõida kasvõi mööda seina!

Roomikud pani Andrus masinale alla veidi rohkem kui aasta tagasi. „Jõud oli vaja maha kanda, kummiratas pole jõu mahapanekuks eriti efektiivne, roomikutega sain kenasti kandepinda suurendada,“ räägib Andrus, et rattad kippusid kohati tühjalt ringi vedama, eriti kui oli tarvis lund lükata. Mõned aastad varem oli Andrusel kavandatud roomikute tarvis juba varutud transportöörlinti ja tööstusplastikut, mis kannatab sadu tunde tööd ilma kulumata. Veelgi paremaks haakumiseks on roomikutel suurtest poltidest tehtud piigid, mille otsad mees ise ükshaaval vähe teravamaks treis. Ühe roomiku kohta tuli neid piike tervelt 96 tükki.

Vältimaks seda, et lint ratta pealt maha ei jookseks, sai Andrus tänu tuttavatele kohalikus metallitööstuses plasmaga välja lõigata korralikud piirajad. Et kaks ratast roomikute sees kopeeriks maad, ehitas Andrus Muraveile balansiiri. Sestap demonstreerib ta ka seda, kuidas selle rolleriga on võimalik kasvõi mööda 60 kraadist kaldenurka üles või alla sõita. Andrus naerab, et sellega võiks kasvõi seinast üles sõita, kuid kas leidub kedagi, kes masinale sadulasse läheks. Et aga kohapeal kiirelt ümber keerata ja vaat et suisa kannakat teha, paigaldas Andrus Muraveile külgpidurid. Esirattaks passis hästi üks vana sõiduauto ratas, kuid selleks tuli esiharki laiemaks teha. Andrus väljendab siirast heameelt, et tal on võimalik erinevates ümberkaudsetes metallitööstustes erinevate tööde teostamisel ja materjaliga abi saada. Sahagi valmistas mees ise lastes metallplaadi kumeraks painutada. Sahasüsteemi tegi ta nii kavalalt, et see kopeerib maad ehk muudab igas suunas oma kalde- ja pöördenurka. Sadula taga on tore punane kastike, mis peidab endas lisaakut ja elektrilist vintsi, mille abil ta sahka liigutab. Nupud saha liigutamiseks asuvad juhtraual.

200 kuubikut võimsust on piisav

Justkui uhkest lumesahast oleks veel vähe, on Andrusel juba ostetud ehitatava lumepuhuri tarbeks bensiinimootorid, mille ta samuti plaanib tulevikus vintsisüsteemiga Muravei külge paigaldada. Siis sõida aga mööda õuet ringi ja puhu lumi täpselt sinna, kuhu tarvis.

Andrus ütleb, et ta pole ei jahi- ega kalamees. Suure ümberehitustöö Muraveiga võttis ta ette puhtalt seetõttu, et otseses tõlkes Sipelgas aitab tal majapidamises palju töid ära teha. Samune suur kast, mis Muraveil originaalis peale käib, on Andrusel ümber ehitatud eraldi silla peale iseseisvaks tööhaagiseks, mis haakub Muravei taha paigaldatud haakekonksu külge. Kastil on suured 15 tollised maasturirattad all.

Võimsusest tublil töösipelgal puudu ei jää. Peremees jutustab, kuidas ta eelmisel kevadel suure lumetraktori poolt tee äärde tekkinud külmunud lumevallid puruks lükkas ja pea meetri võrra põllu peale jääkamakaid ja lund edasi nügis. „Pidamine on roomikuga ikka nii jõhker,“ kiidab Andrus oma 200 kuubikulise mootoriga töölooma.

Sadula taga punases puukastis peitub lisaaku ja vints, millega Andrus juhtraual olevatest nuppudest lumesahka liigutab.

Kui kasti, milles lisaaku pealt töötav vints saha liigutamiseks, peal pole, käib sadula taha puuveovahemik ja turvavõre. Andrus osutab õue peal oleva tohutusuure puuriida suunas, mis just selle samuse toreda Muraveiga oma metsaveerest koju on transporditud. Kui lund maas pole, on roomikute asemel suured 15 tollised maastur Nissan Patroli rattad ja suured porilauad. „Rahaliselt on ehitustöödeks kulunud vast paarisaja euro jagu, suurem jagu on kõik oma töö,“ lausub Andrus. Ka Muravei kere konstruktsioone on tublisti muudetud. Originaalis hoiab Muraveid koos sadula taga oleva kasti talad. „Kasti puutalad hoiavad muidu esimest ja tagumist otsa koos, ülevalt jookseb üks peenike toru ja alt kaks toru originaalis,“ seletab Andrus, et sellest jäi väheks, mistõttu tuli nurgad üle keevitada ja tublisti raami ülesehitust muuta.

Keevitas juba seitsme aastaselt

„Kellegil on väga palju vaba aega olnud,“ on Andrusele tema leiutise kohta öeldud väikse kadedusnoodiga hinges. Positiivsemad inimesed sõidavad aga eri Eestimaa nurkadest kohale, et ise oma silmaga seda agregaati vaadelda ja eeskuju võtta. „Üks mees tegi kõva tööd, et mu telefoninumbrit üldse leida. Youtubes olnud videost uuris ta, millise hoone juures see tehtud on ja raalis välja, et see on Põltsamaa päästekomando. Otsis komando pealiku numbri ja küsis temalt minu numbrit,“ kirjeldab Andrus üht seika. Uudishimulik inimene käiski Andruse garaažis seda imelooma uurimas, et endalegi midagi sarnast ehitada.

„Pigem näha ehituse aeg rohkem vaeva ja hiljem oma tööd pikemalt nautida,“ toob Andrus välja oma põhimõtte asjade ehitamisel. Tema ei armasta üle jala tehtud asju, mida siis pidevalt remontida tuleks. Asjade ise tegemise pisik on mehel juba varasest east olnud. „Mis sa arvad, kui vanalt ma keevitama õppisin?“ küsib Andrus muigel suuga. „Seitsme aastasena, isa kõrvalt ja gaasikeevitusega,“ vastab ta ise. Juba väikse poisina leiutas ta valmis esialgu pesumasina mootoriga ja hiljem elektritrelli mootoriga muruniiduki.

„Õhku, õhk ei maksa midagi,“ naerab Andrus Westmani poolt „Pisuhännas“ öeldu üle kui näitab garaažis ehitatud vintsisüsteemi, millega auto järelkäru lae alla rippuma on tõmmatud. Andrus rõõmustab, et nüüd on tal kolmekohaline garaaž – kaks autokohta ja üks kärukoht lae all. „Teen seda kõike ikka selleks, et enda elu lihtsam oleks,“ ütleb ta, miks nende imeasjadega nii palju vaeva viitsib näha. Päästekomandosse ehitas ta näiteks iseliikuva puki, mille pealt on mugav tuletõrjeautot pesta. Muidu peaks ju muudkui puki pealt maha astuma, seda edasi lükkama ja siis jälle peale ronima, et uus pind auto küljel läikima lüüa. Nüüd seisad peal, vajutad nuppu, pukk sõidab edasi ja muudkui pesed. Igal juhul soovime Andrusele lennukaid ideid järgmiste leiutiste jaoks.

0 0
Happy
Happy
0 %
Sad
Sad
0 %
Excited
Excited
0 %
Sleppy
Sleppy
0 %
Angry
Angry
0 %
Surprise
Surprise
0 %
Next Post

Rekkajuht Kirsi: Võimas tunne on suure auto roolis!

„Hästi võimas tunne on! Tunned ennast ikka suurena, mulle hullult meeldib,“ ütleb 22-aastane Hiiumaalt pärit veoautojuht Kirsi Maasik. Uskumatu, aga tõsi – arvatavasti on just tema Eesti ilusaim rekkajuht, kelle õrnad käed keeravad 2005. aasta koos koormaga 40 tonni kaaluvat ja 16,5 meetrit pikka MAN veoautot Skandinaavia teedel. Ilmus Õhtulehes […]